Uuele tulijale

Võistlusklassid | Sõitja varustus | Sõitjalitsents | Signaallipud | Sõidutehnikad | Terminid | Võistlus | Küsimused võistluse käigus

Drifting pärineb Jaapani mägiteedelt, kus hulljulged amatöörid sõitsid külg ees öistel touge-sõitudel, mida nad olid aastaid harjutanud. Järgmise etapine jõudis drifting maanteele ning alles hiljuti sai see ametlikuks spordialaks. Maailma kõige enam hinnatud driftingu professionaalide klassi D1GP võistlus peeti esimest korda 2001. aastal Jaapani maanteedel.
Rahvusvahelisele tasandile hakkas ala jõudma 2003. aastal, kui esmakordselt peeti D1 võistlus USAs. 2007. aasta alguseks peeti võistlusi juba lisaks Jaapanile ja USA-le ka Austraalias, Uus-Meremaal, Malaisias, Suur-Britannias ja Iirimaal. On loodud ka uus Euroopa Meistrivõistluste sari, kus hetkel on pearõhk võistlusradade poolest veel Briti saartel. Tõusvaid võistlussarju leidub juba väga paljudest riikidest, Skandinaaviamaade hulgas peetakse hetkel kõige kõvemaks driftingu-riigiks Norrat.

Driftimine on vaatemänguline autospordiala, mida saab korraldada püsirajal (kardirajal ja ringrajal) või ajutiselt püstitatud rajal (nt parklas ja ürituseks suletud teel).
Driftimine on tagaveolise auto tahtlikult ülejuhitavaks viimine nii, et see hakkab külg ees liikuma. Samal ajal peab juht säilitama auto üle täieliku kontrolli ja liikuma asfalteeritud rajal võimalikult suure libisemisnurgaga ilma, et libisemine kordagi soorituse ajal katkeks ette märgitud punkte läbides stardist finišisse.

Driftimine on hinnatav autospordiala, kus autod võistlevad ettemääratud rajal (võidusõidurada, suletud tee või tähistatud rada) driftides. Driftimiseks loetakse, kui auto tagumise telje pöörderaadius on suurem, kui esimesel teljel ning auto esirattad on suunatud pöördele vastu.

Võistleja peab:
• Vältima auto tagarataste libisemise katkemist.
• Vältima piruetti.
• Vältima auto otsesõitu (taga telg järgib esisilda).
• Järgima ideaaltrajektoori, mida kirjeldatakse võistlejatele võistlejate koosolekul hindajate poolt.

Osaleda saavad ainult tagaveolised autod. Üldiselt koosneb iga võistlus kolmest etapist:
• Vabatreening.
• Kvalifikatsioon (Üksik-sõidud).
• Paarissõit.